Uberi seaduslikkuse küsimus Euroopa Kohtus

Hiljuti ka Eesti turule sisenenud Uberi tegevuse seaduslikkus on küsimuse all mitmetes liikmesriikides, nt Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Mõnedes riikides on Uberit käsitletud kui transpordiettevõtet ning on leitud, et Uberi tegevus on vastuolus kohalike taksonduse regulatsioonidega. Vaidlusi on palju.

Ühe Hispaanias tekkinud kohtuvaidluse pinnalt jõudis küsimus nüüd eelotsuse korras ka Euroopa Kohtuni. Hispaania taksojuhtide liit nimelt kaebas Uberi tegevuse peale Hispaania siseriiklikusse kohtusse nõudes kõlvatu konkurentsi sätete rikkumise lõpetamist. Uber aga väidab, et ta ei osuta transporditeenust, vaid üksnes opereerib mobiilirakendust, mis võimaldab nutitelefonide kasutajatel esitada sõidusoov, mis edastatakse juhtidele, kes kasutavad sõidusoovi täitmiseks oma enda autot. Sellelt pinnalt väidab Uber, et ta osutab infoühiskonnateenust, mille osutamise vabadus EL-is on tagatud asutamisvabaduse põhimõttega ning seepärast ei vaja Uber tegevusluba. Hispaania taksojuhtide liit asja muidugi niimoodi ei näe.

Hispaania kohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks järgmistes küsimustes:

  • Kuidas kvalifitseerida Uberi teenuseid, kas „transporditeenus“, „elektrooniline vahendus“ või infoühiskonnateenus“?
  • Kui tegemist on infoühiskonnateenusega, siis kas rakendub ELTL artiklist 56 ja teenuste direktiivust (2006/123/EÜ) ja infoühiskonna direktiivist (2000/31/EÜ) tulenev teenuste osutamise vabadus?
  • Kas Hispaania kõlvatu konkurentsi sätted on vastuolus teenuste direktiivi artikliga 9, mis käsitleb tegevuslubasid ning nõuab, et tegevuslubade taotlemise nõuded ei tohi olla diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed ning peavad olema põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega.

Kuna Euroopa Kohtu menetlus võtab aega, siis ei ole vastust oodata ilmselt enne järgmise aasta lõppu. Aga kindlasti on see otsus huvipakkuv nii Uber Eestile kui Taxifyle.

2 thoughts on “Uberi seaduslikkuse küsimus Euroopa Kohtus

  1. Katri, õige teemapüstitus. Menetluse käigus on küsitud ka kõikide liikmesriikide seisukohti. Eesti Vabariik otsustas mitte liituda (Välisministeerium küsis ennekõike MKMi ja Justiitsi arvamusi), aga on huvitatud. Mina töötan Eestis koos Uberiga ja meie seisukoht oli küll, et Eesti võiks võtta aktiivsema seisukoha, sest Eesti seisab kõikidel poliitilistel tasemetel selle eest, et Euroopa Liidu digitaalne siseturg areneks ja selle strateegia ambitsioonikalt ellu viidaks, ning seetõttu on hädavajalik sama seisukohta – et digitaalsete, infoühiskonna teenuste osutamine oleks EL siseturul kaitstud EL üleste põhivabaduste ja –kohustustega – väljendada ka käesolevas kaasuses.

    Jagan mõningaid oma argumente:
    Euroopa Liidu Kohtu eelotsus selles küsimuses ei puudutaks vaid Uberit, vaid paljusid teisi peer-to-peer ehk partnervõrgustikel toimivaid digitaalseid teenuseid ja tervikuna kogu jagamismajandust (“sharing economy”), mistõttu saab sel olema otsene mõju Eesti majandusele ja selle tärkavatele ärisektoritele.

    Eestist on kujunemas IKT teenuste keskus, kuid ennekõike oleme ka väike ja avatud majandus, mille kasvupotentsiaal ja tulevane edu sõltub sellest, kui hästi on võimalik uus tooteid ja teenuseid globaalselt, sh EL turgudel mastaapida, sõltumata iga kohaliku turu regulaatori suvast ja olemata kohalike, aegunud regulatsioonide pantvangiks. Täpselt sellest kõneles tänavu Eesti sõprade sümpoosionil peetud ettekandes Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kui ta ütles, et “täna kehtivad seadused on loodud, et reguleerida näiteks klassikalist takso- ja majutusteenust, kuid regulatsioonid ei suuda kohaneda uute teenustega nagu näiteks Uber või AirBnb.”

    Need pole juhuslikult valitud ettevõtted – kui Uberi puhul otsustaks Euroopa Liidu Kohus, et tegu on transpordiettevõttega, aga mitte infoühiskonna või digitaalteenuseid osutava ettevõttega, siis võibki see tähendada järgmise sammuna AirBnB allutamist majutusteenuse osutajate rahvusriiklikele regulatsioonidele.

    Lisaks Eestis tegutsevatele üleilmsetele jagamismajanduse ettevõtetele satuvad löögi alla ka mitmete Eestist sirgunud ja siinsel kapitalil kasvanud ettevõtete ärimudelid. Jagamismajanduse mudelit emuleerivad nii Taxify, GoWorkABit, Jobbatical, Autolevi ja paljud teised juba tegutsevad või alles mõnes kiirendis jõudu koguvad maailmavallutuslikud, ent mis kõige olulisem, olulist uut ühiskondlikku lisaväärtust pakkuvad teenusettevõtted.

    Euroopa Kohtu menetlus asjas C-434/15 mõjutab infoühiskonna teenuste arengut nüüd ja kohe

    Nimetatu asja iva seisneb viidatud Hispaania kohtuniku taotluses Euroopa Liidu Kohtule selgitada Uberi teenuse olemust ja sedastada, kas tegemist on osaliselt või täielikult infoühiskonnateenusega või pelgalt transporditeenusega. Euroopa Liidu Kohus on oma eelhinnangu kujundamiseks palunud liikmesriikide, sealhulgas Eesti Vabariigi seisukohti.

    Käimasolev menetlus saab olema Euroopa Liidu digitaalse majanduse arengu seisukohalt määrava tähtsusega, sest see ilmselgelt hakkab mõjutama paljude innovaatiliste teenuste õiguslikku kvalifitseerimist. Arvestades Eesti riigi ja valitsuse ajaloolist rolli infoühiskonna teenuste arendamisel ja mõneti lausa avaliku sektori eeskuju erasektori innovatsiooni eestvedamisel oleks hädavajalik ja mõjus, kui Eesti Vabariik annaks Euroopa Liidu Kohtule selles küsimuses kirjaliku, kaalutletud arvamuse, mis arvestaks Eestis kujunenud poliitikat ja poliitilisi positsiooni infoühiskonna teenuste ja digitaalsetel platvormidel osutatavate teenuste rolli ja tulevikku ühiskonna põhivajaduste rahuldamisel. Selleks otstarbeks on oluline, et infoühiskonna teenuseid käsitletaks just nendega – kasutades Infoühiskonna Teenuste Direktiivis (98/34/EÜ) ja E-kaubanduse Direktiivis (2000/31/EÜ) antud definitsioone infoühiskonna teenuste kohta – teenused, mida tavaliselt osutatakse tasu eest, distantsilt (nii, et osapooled ei viibi tingimata üheaegselt samas kohas), elektrooniliselt ja teenuse kasutaja sellekohase soovi tõttu. Uber ja mitmed teised digitaalsed teenused, mida Eestis kasutatakse ja arendatakse, vastavad nendele kriteeriumitele.

    Uber on online-platvorm, mis viib kokku kaks erinevat ent üksteisest sõltuvat kasutajate gruppi. Tänu teenusele, mida Uber osutab, tekib turg – juhtide, kellel on auto ja reisijate, kellel on vaja liikuda ühest kohast teise, vahel. See vahendustegevus toimub distantsilt, kasutades Uber B.V. loodud tarkvara – nutitelefoni rakendus ja tehnoloogiline platvorm – ja on sellisena selgelt elektrooniline kasutajate vahendustegevus. Ja see kõik leiab aset ainult iga kasutaja konkreetse tahteavalduse korral. Uber küsib juhtidelt tasu oma tarkvara kasutamise eest. Olgu öeldud, et ka Eestis on loodud mitmeid tarkvaraettevõtteid, kes pakuvad identset või sarnast teenust ja kelle puhul on ilmselt oluline, et neid kvalifitseeritaks EL-üleselt infoühiskonna teenuseks, mitte transporditeenuseks.

    Kokkuvõtteks – on oluline, et Eesti Vabariik seisaks nende põhimõtete eest, millele toetub suur osa siin kasvavatest uutest ettevõtetest. Sealhulgas EL siseturu põhiliste nurgakivide eest, mis ei ole sisuliselt kooskõlas turupiirangutega, mis toetuvad aegunud autoriseerimis- ja litsenseerimisskeemidel. Puudub avalik huvi, mis eeldaks sellist litsenseerimisvajadust infoühiskonna teenuse osutajaile – ainus selline “vajadus” seisneb majanduslikes põhjendustes kaitsta olemasolevaid monopole või piiratud ligipääsuga turgu innovaatiliste, suuremat lisandväärtust pakkuvate konkurentide, või õigemini lihtsalt uute ja värskete ideede eest.
    Uber, nagu mitmed muud Eestis tegutsevad ja siit pärit infoühiskonna teenuse pakkujad peaksid saama osa Euroopa Liidu seadustega tagatud ettevõtluse ja teenuse osutamise vabadustest (artikkel 56 TFEY ja direktiivid 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ). Samuti peavad riiklikud piirangud, kooskõlas Teenuste Direktiiviga, olema mittediskrimineerivad, õigustatud ja proportsionaalsed samaaegselt. Teenuse ärakeelamine, allutamine anakronistlikele litsentseerimisskeemidele või ära blokeerimine läbi telekommunikatsiooni teenuse osutajate ei ole seda kindlasti.

    Meeldib

    • Aitäh, Andreas, väga põhjaliku kommentaari eest. Olen Sinuga päri – selle otsuse tähendus on oluliselt laiem, kui pelgalt Uberi küsimus Hispaanias. Hakkasin selle peale kohe igaks juhuks veel üle mõtlema menetluslike sekkumise võimaluste peale, kuid paraku eelotsuse menetluses huvigrupid, vabaühendused jne oma seisukohti avaldada ei saa.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s